Ma spikerdan üldiselt vähe, vahest, siis kui ei jõua õppida või on raske töö. Tavaliselt jääb see ikkagi kasutamata, sest olen kirjutanud juba seal oleva materiali läbi ja mõningaid vastuseid ikka tean.Mõnikord vaatan lihtsalt vihikust või õpikust aga see oleneb tunnist ja õpetajast. Mul sugulane rääkis, et tal koolis oli olnud selline eesti keele õpetaja, keda ei huvitanud üldse, mis keegi tunnis teeb. Nii kui töö tuli, kõik spikerdasid raamatutest maha, lausa eesreas õpetaja laua vastas ja kõik küsisid üle klassi, et mis 5. vastus on jne.
Spikri kasutamisel peaks mõtlema, kas on vaja riskida halva hindega, kui vahele jääd. Või siiski kasutada ja saada hea hine. Kui jääd vahele hakkab õpetaja sind umbusaldama ja hoiab sul silma peal tööde ajal. Kui aga saad hea hind võib siiski sul endal südametunnistus kripeldama jääda. Üldiselt spikerit teha on hea, sest see aitab sul paremini materiali omandada, hoida aega kokku ja Wordi paremine kasutama õppida, aga spikrit kasutada on halb.
Spikerdamise salanipp? Võib-olla kõige parem on jääda rahulikuks, mitte teha mingeid imelike liigutusi või niheleda oma toolil, sest õpetaja saab aru sellest ja hoiab sul silma peal. Aitab ka see kui spikker on väike ja sa seal kogu aeg maha ei vaata.
See on minu spikrikogu, milles olen kasutanud umbes pool.
Hea spikker peaks olema piisavalt väike, aga loetav. Reavahe ja kirjasuurus võiksid olla võimalikult väiksed. Kirjastiil peaks olema lihtne ja tavaline. Seal peaks lühidalt, võib-olla ka märksõnastatud või lühendeid kasutades kirjas olema kõige olulisem ja võib-olla see, mis ei taha meelde jääda. Kindlasti võiks spikker veergudes olla, sest nii saab just sellise laiusega spikri nagu tahad. Pärast välja lõikamist võib spikri ära kiletada.
. Mina seda informaatika tunnis ei teinud vaid kodus. Pildi pidi tegema nii, et paber tuli asetada pea peale ning siis joonistada näokuju, silmad, suu, nina jne.
